Kui laps küsib oma isa käest, et kas Sina oskad õmmelda või kududa? Mida Sina siis vasta saad? Mina mõtlesin kohe, et soki nõelumist võib õmblemiseks lugeda ning kui tegemist on villase sokiga siis sama eesmärgiga parandamist ka kudumiseks.
Igatahes on sellega nagu on, aga nüüd tuli koolitööna hoopis vanematel endal õmmelda lapsele käsitsi käsitöökott. Valida oli kolme õhtu vahel kus õpetaja oli nõus oma tarkust jagama ning ka vanematele abiks olema. Tempokal septembril läks nii, et viimasel valikus olnud õhtul oli minul isana võimalus antud kogemusest osa saada. Meie klassis oli veel üks vapper isa kes eelmisel õhtul oli koti valmis saanud ning see andis pigem enesekindlust juurde, et kui raske see ikka olla saab ja halvemal juhul on klambripüstol ka kodus abiks olemas.
Juba esimeste hetkedega riiet lõigates meenus, et äkki ikka omal ajal algklassis sai ka meie armsa algklasside õpetaja abil kinnast kootud, aga ega täiesti kindel oma mälestustes enam olla ei saa. Tänaseks on nii, et kott on valmis, poeg on õnnelik ja üllatunud ning kindel veendumus ka minul isana olemas, et kohal olles on asi ikka oluliselt lihtsam ette võtta kui kodus üksi MägiIvari kombel uusi meetodeid soovitud tulemuseni jõudmiseks üksi närviliselt katsetada.
