Juba viis kuud oleme koos Jakoga käinud regulaarselt jõusaalis. Mitte “vahel harva”, vaid päriselt kui rutiin, kokkulepe ja kohalolek. Jakole tähendab see koos korvpallitreeningutega viit trennipäeva nädalas.
Kord nädalas on meid jõusaalis aidanud fookuses hoida ka treener Heddy, kelle roll ei ole olnud ainult kava või korduste lugemine, vaid turvalise keskkonna loomine, kus saab katsetada, pingutada ja õppida.
Katseaeg on nüüd läbi. Ja aus vastus on lihtne – see töötab!
Koos trennis käimise ja professionaalse toe mõju ei jää ainult saali seinte vahele, vaid kandub edasi ka igapäevaellu: hoiakutesse, enesekindlusesse ja distsipliini.
Heddy pani oma viimases postituses selle mõtte väga täpselt sõnadesse ja see kõnetas meid sügavalt:
Vahel sõnagi ütlemata. Vahel väikese nalja või “teeme veel ühe” pilguga. See on aeg, kus ollakse päriselt kohal. Koos pingutatakse, koos õpitakse ja koos saadakse tugevamaks.
Heddy Leppoja
Personaaltreener annab raami ja turvalisuse, aga see, mis päriselt sünnib, on midagi enamat – eeskuju, toetus. Need on hetked, mis õpetavad distsipliini, eneseusku ja järjepidevust.
Asju, mis kanduvad jõusaalist ellu kaasa. Koos treenimine on rohkem kui trenn. Ja olgem ausad – noored soovivad katsetada ning parem, kui nad teevad seda kontrollitud keskkonnas.
Just see “kontrollitud keskkond” ongi võtmesõna.
Koht, kus võib eksida, proovida, pingutada ja kasvada koos. Isa ja poja ühine aeg, kus ei treenita ainult lihaseid, vaid ka vastutust, järjepidevust ja enda ületamist.
Jaksami jaoks on see ehe näide sellest, kuidas koos tegemine loob rohkem kui ükski eraldiseisev tegevus kunagi suudaks.
