Ühel ilusal kevadpäeval sai JakSam lihtsa soovituse, et „Tagurpidi salto võiks ju batuudil ära õppida.” Mõeldud, tehtud.
Eks see mõte oli õhus olnud juba varemgi. Meie hea sõber KeerdTrepp oli jaganud erinevaid nippe ja juhiseid, kuidas turvaliselt alustada ning samm-sammult edasi liikuda. Sel korral läks aga nii, nagu paljude ägedate oskustega ikka juhtub ehk uue asja õppimine tuli hoopis läbi sõprade.
Naabripoiss oli oma batuudil tagurpidi salto juba selgeks saanud. Tema oli omakorda õppinud YouTube video abil ning kui julgus ja tehnika käes, hakkas ta ka teisi õpetama ja julgustama.
Esimesed katsed olid ettevaatlikud. Siis tulid kõrgemad hüpped. Seejärel rohkem julgust. Ja ühel hetkel oligi esimene tagurpidi salto tehtud. Kõige ägedam selle loo juures ei olnudki aga salto ise?
Võib-olla hoopis see, kuidas üks laps julges proovida, õppis midagi uut ja aitas siis ka teistel sama teha. Vahel ongi vaja ainult ühte inimest, kes näitab, et midagi on võimalik. Ülejäänud tulevad juba kaasa.
Inspiratsioon võib tulla väga erinevast kohast. Mõnikord on selleks treener. Mõnikord lapsevanem. Mõnikord hea sõber üle tänava. Ja vahel aitab esimese sammu tegemisel hoopis üks video. Kõige tähtsam on siiski julgus proovida ja harjutada.
Nüüdseks on tagurpidi salto saanud osaks pea igast ilusast päevast, mis aias veedetakse. Mõni mängib palli. Mõni sõidab rattaga. Mõni harjutab batuudil uut trikki. Ja kui esimene salto on tehtud, siis tekib üsna kiiresti mõte, et „Mida järgmiseks proovida?”
Lapsed ei vaja alati rohkem ekraaniaega ega keerulisi tegevusi. Vahel piisab ühest batuudist kodutänavas, heast sõbrast, natukesest julgusest ja vanema toetavast üleskutsest:
„Proovi ära.”
Sest vahel sünnivad kõige suuremad võidud just siis, kui keegi julgeb esimest korda tagurpidi hüpata 🤸♂️👊☀️
